Tagasi Luxis

Nagu lubatud, proovisin blogisse mitte väga suurt auku jätta...pisike auk küll nüüd tuli, aga pole hullu. Ma ei tea, kas keegi mu blogi üldse loeb ka veel...Emps loeb kindlasti, sellest on mul väga hea meel:) Aga kes veel? Andke märku!

Kuidas siis Luxis elukene veereb:
Kisub juba vägisi kevadesse. Külm on veel küll, aga õhus juba on midagi...Kadri väitis, et krookused ja lumikellukesed on nina välja pistnud. Mina pole neid veel näinud. Ja tegelikult on mul hoopis talveune aeg. Olen juba mitmendat päeva nii unine, et magaks terve päeva ja vahepeal käiks köögikapist šokolaadi näpsamas. Teen endale praegu C-vitamiini kuuri, mis seisneb iga päev poole greibi söömises. Loodame, et aitab. Kui ei, siis tuleb see talveune ja šokolaagdi trikk ikka ära teha ;)

Väsimus tuleb kindlasti ka sellest, et olen päris intensiivselt karated teinud. Möödunud nädalavahetusel oli meil ühe mu lemmik senseiga Luxis 2-päevane karate laager. Sain sealt oma esimese karate-sinika. Pisi-pisikese, aga ikkagi. Ükskord pidi ta ju tulema. Ta on mulle kohe täitsa armas:)
Danielele pidin aga lubama, et 2 nädalat enne pulmi karated ei praktiseeri - tema ei taha siniste käsivartega tšikki altari ette viia...Mis mul ikka vastu punnida. Lõime käed. Pääsesin isegi kergelt, sest alguses tahtis ta selleks ajaks panna 2 kuud...aga ma kauplesin selle siiski lühemaks.
Neile, keda huvitab, mis me seal laagris tegime, siis siit väike stiilinäide. See on kata nimega Sochin ning see on tegelikult juba kõrgema taseme värk. Aga me proovisime ka, ja väga edukalt. Selles videos ei ole küll mina (kahjuks), aga peaaegu...:P

http://www.youtube.com/watch?v=1pdwgB7qOe0&feature=related

Kollane

Nàed siis - jàlle pole tykk aega kirjutanud...sest polnud midagi tarka kirjutada. Nyyd aga on natuke pòhjust, sest eile sooritasin oma esimese karate eksami ja sain kollase vòò :) Olen endaga tàitsa rahul, kuigi alati saaks rohkem ja sitius, altius, fortius...Nyyd siis on uus siht silme ees - oranz, oranz, oranz...

Màrkamatult on kàtte jòudnud advendiaeg. Linn on piduehteis ja kesklinnas pysti traditsiooniline jòuluturg. Kuigi Tallinna omale jààb see kòvasti alla. Aga hàda pàrast kàib kah. Kàisin juba seal teed joomas ja vorsti sòòmas ;) Nii et selleks aastaks siis on sellega korras.
Olen juba kaks korda piparkoogi taigent teinud ja piparkooke kypsetanud. Vàga head said seekord, mònusalt kròbedad ja ilma igasuguste e-deta.
Kui eelmisel aastal valitses Luxis samal ajal kaos ja linn "uppus" lumme, siis sel aastal on ysna soe, tuuline ja vihmane. Praegugi ulub akna taga vinge tuul. Aga mis ma seda tyhja ilmajuttu siin ikka veeretan. Unemati trygis ka juba tuppa, lasen tal siis toimetada.
PROOVIN PROOVIN PROOVIN enam mitte nii pikka vahet blogimises sisse jàtta...

Uue hooga

Tuhat vabandust pea 3-kuuse vaikuse pàrast! Suvi ja segased ajad panid mòtlema kòigele peale blogi. Nyyd on aga taas kàes pimedad sygisòhtud ning on aega end kerra tòmmata ja lugeda-kirjutada.

Tòòaasta algas tàistuuridel. Eelmisel nàdalal oli ka Eesti Euroopa Kohtus òigust taga nòudmas. Teemaks oli Soome elama asunud pensionàri pensioniòigused. Ning jàrgmisel nàdalal on jàlle Eesti platsis, seekord CO2 saastekvootide jaotamise asjus. Igav meil siin igatahes ei hakka. Hoiame aga Eesti lippu kòrgel! Ja kui kellelgi peaks veel tekkima kysimus, et mida paganat see Mari-Liis seal euromulli sees teeb, siis vastus on: hoian Eesti lippu kòrgel ja annan oma vàikse panuse eesti huvide kaitsmisse. Vot nii.
Tànaseks lòpetan, aitab esimese korra kohta aga kyll :) Pàeva uudis on aga jàrgmine: Jakob Hurt on elus! Ta esines eile òhtul Itaalia televisioonis ning analyysis praegust majanduslikku olukorda Euroopa Liidus.

Pidu peetud ;)

Sünnipäevapidu saigi peetud! Oli ütlemata ilus päev. Seda ilusam, et tööd ka ei pidanud tegema. Nii oligi terve päev minu enda päralt. Sellist luksust pole ammu olnud ;) Õhtul aga täitus meie väike kodu jälle heade sõprade ja sooja suminaga. Palusin jàlle kingitusi mitte tuua ning selle asemel tuua midagi sòògi-joogipoolist. Kylalised vòtsid seda ylesannet vàga tòsiselt ja nii oligi laud lookas. Minu suureks yllatuseks aga ei jàànudki metsikult palju kraami jàrgi. Nii et peo vòib igati kordalàinuks lugeda! Pikemad kommentaarid on asjatud - meelolu on nàha juuresolevatelt piltidelt;) Pean ennast vàga ònnelikuks ja rikkaks inimeseks, sest headust ja armastust kiirgas eile nii siin Luxis kui ka armsatelt inimestelt Eestis. Aitàh, et olemas olete!
Teie Mari

Luksi eestlaste jaan

Ei jää ka Luksis jaanipidu pidamata. Seekord toimus see 19. juunil. Väga meeleolukas pidu oli! Oli elav eesti muusika, grill, A.le Coq´i õlu, lõke, teatevõistlused, piduliste kaasatoodud kooke jne. Ilm oli ka igati eesti jaanile kohane - vahelduv vihm selginemistega. Kahju ainult, et see seekord pühapäeval toimus. Oleks tahtnud hilise tunnini lõkkesse vahtida, jalga keerutada ja laulda. Aga ilmselt ei olnud see meie piduplats muul ajal vaba. Aga pole hullu - sai pidutsetud küll.
(Preagu on tantsupeo DVD peal koht, kus lätlased tantsivad ja sõudmise liigutusi imiteerivad...hm, peab ilmselt teleri kinni panema, sest muidu ei saagi enam muid asju täna teha).
Ilusat kuiva jaani kallitele kodustele! Palju jaaniusse ja sõnajalaõisi! Olen mõttes ja hinges teiega!
Mari

Head Jaani!

Ilusat jaanilaupäeva! Meil on ka täna vaba päev:) Kuigi mitte jaanipeo puhul, vaid hoopis meie armastatud Suurhertsog Henri sünnipäeva puhul. Tegelikult on ta sünnipäev 16. aprillil, aga pidu peetakse soojemal ajal, et rahvas saaks välja pidustema tulla. Igati tore ja eestlastele meelepärane lahendus.
Igal aastal 22. juunil toimub Luksemurgi linnas suur rahvapidu. Tänavatel toimuvad kontserdid, avatud on tänavabaarid ja -kohvikud. Umbes 9 ajal õhtul väljub oma lossist hertsog pere ja saatjaskonnaga ning võtab istet lossi kõrval asuval Guillaume´i platsil, linnavalitsuse trepil asuval poodiumil. Seejärel marsib tema eest läbi uhke rongkäik, kus on esindatud kõik tema alamad - koolid, skaudid ja gaidid, pensionäride ühendused, priitahtlikud pritsimehed, põllumehed (hertsogile käis muuhulgas au andmas ka üks traktor ja üks piimaauto)jne jne. Kõigil käes põlevad tõrvikud. Nuputasime, kuidas saaks ka järgmisel aastal sinna rongkäiku...
Pidu tipneb alati suurejoonelise ilutulestikuga muusika saatel. See paisatakse õhku veidi enne keskööd Adolphe´i sillalt. Täitsa tore oli ka seekord. Jõime oma praeguse koduriigi ja hertsogi terviseks Luksi vahuveini ja sõime pannkooke nutellaga :P Tähistatud!

Mina vaatan jaanilaupäeva puhul jälle eelmise tantsupeo DVDd...:) Peab ju natuke pidutuju sisse saama. Mul tuleb alati pisar silma, eriti selle esimese loo ajal, kus moodustatakse algumeri ja kus sellest pärast Eestimaa kerkib. Jah, midagi pole teha, on asju, mis silmakraanid lahti krutivad, isegi kui ise ei taha:) Leiva panin ka just kerkima, et siis natuke patrioodi tunne peale tuleks:) Vot sellised kombed meil siin jaanikuul. Üleval vasakpoolsel pildil Suurhertsog oma kaasaga. Elagu, elagu, elagu!

Heeringavõileib

Jõudsin kenasti 7. juuni hilisõhtul Luxi tagasi. Reis sujus hästi ja rahulikult. Ma armastan Tallinna lennujaama! Pisike, armas, rahulik, soe. Tol juunikuisel teisipäeva õhtul oli seal väga vähe rahvast. Arusaadav - suvel on üks õige eestlane ikka kodus ja naudib valgeid öid, mitte ei kima mööda maailma ringi. Suvel on tõepoolest Eestimaa maailma ilusaim paik. Muul ajal ka...aga seda teavad ainult eestlased ise ;) Vaatasin mugaval diivanil istudes ETVst seriaali "Väike maja preerias" ning ootasin oma lendu.
Lend algas. Oli erakordselt kena ja selge lennuilm, nii et sain lennukiaknast imetleda Pakri saari, Laulasmaad, Paldiskit, Osmussaart, Hiiumaad, metsi ja turbarabasid ja pärastlõunapäikeses kuldseks muutunud merd. Keilat nägin ka ja fikseerisin enam-vähem ära meie maja. Lehva-lehva! Tulen varsti jälle!
Kui hakati pakkuma kerget suupistet, olid turistiklassi reisijad tõsise valiku ees - võileib pesto või heeringaga. Ma armastan heeringat, aga mitte sepikukukli vahel. Minu valik langes niisiis pestole, mida ma küll kukli vahelt tuvastada ei suutnud, aga muidu oli täitsa tore paprikaviiludega suupiste. Kui minu taga istuvale härrale tutvustati valikut nõnda: "sandwich with pesto or with fish" ja too "fish"i kasuks otsustas, muigasin endamisi. Olen kindel, et härra ootas kukli vahel lõhe või tuunikala...ma ei tea, kas ta sõi oma kalavõileva ära või mitte. Igatahes minu kõrval istuv belglane andis oma heeringakukli pärast väikest ampsu tagasi...See kuulub rubriiki "tõlkes kaduma läinud" :)

Brüsselisse jõudnud, istusin ilusti rongile ja reisi viimane osa möödus meeleolukalt Vahur Afanasjevi "Minu Brüssel" seltsis. Mõnus lugemine, mis pakkus palju äratundmisrõõmu.

Luksis on ilm Eesti leitsakuga võrreldes praegu jahe ja pilvine. Hm. Ja sirelid ja kastanid õitsesid siin juba poolteist kuud tagasi ära. Nii et silmailu hetkel napib. Pole ka võrkkiike õunapuu all ja Tiidu tehtud maailma parimat šašlõkki, merd ega marjametsi...Ainus hea asi Luksi suve juures on see, et siin pole kurje sääski. See on tegelikult täitsa tore, et ei pea õues olles koguaeg paaniliselt vehkima. Asi seegi :)

Soojendage juuli keskpaigaks merevesi üles ja hoidke valgetel öödel sabast kinni - ma olen varsti tagasi;) Ooda ma tule!