Oi kui raske see nädal olnud on! Hommikuti ärgata on tõeline tragöödia...Täna end duši alla minema sundides mõtlesin Liisu peale :)Et siis niimoodi tunneb ta end hommikuti, kui mina kõrval kädistan. Karm:) Ega tööl ei olegi midagi väga kontimurdvat sel nädalal, aga lihtsalt...kevad on südames ja pea pulki täis. Täna on üks lühike istung. See tuleb ilusti ära tõlkida ja siis on juba nädalavahetus. Tegin endale just tassi kanget espressot (2 teelusikat suhkrut, alati) ja nüüd kuulan Genialiste, sest see on vist hetkel ainus, mis mulle natukenegi elu sisse puhub. Aga naistele meeldib...Otiga rännata, Liisu ja Mariga, see teeb tuju kohe kuidagi heaks :) Oi kuidas ma ootan meie Itaalia reisi!
Egas´ midagi. Tõmban kummikud jalga ja vihmamantli selga (sest õues on külm ja märg) ja lähen teen selle tänase tõlke ära;)!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment