Unustasin eile oma kõige-kõige suuremad lemmikud Amneville´i loomaaias: jääkaru Olaf ja lumekakk (nime ei tea). Ühel ilusal päikeselisel päeval sõidan sinna tagasi ja vaatan Olafit terve päeva, sest ta on nii ilus. Mulle tuli miskipärast pisar silma kohe:) Oh mind!
Pisar tuli silma ja kananahk ihule ka röövlindude etenduse ajal. Valgetel hobustel ratsanikud, suured ja võimsad röövlinnud meie peade kohal, keskaeg. See sagedus pani minus mingid keeled võnkuma ;)
Raske oli kohe täna tööl ümber häälestuda. Kõik ajas närvi, eriti bürokraatia ja paberisaiskamine. Mitte et see mind enne külmaks jätnud oleks, aga täna vihastas see mind kohe eriti. Emotsioonid tõusid lakke (sinep tõusis ninna, nagu ütlevad prantslased)ja oli taaskord hetk, mil mina olin rohkem itaallane kui D, kes mulle rahulikult üritas selgeks teha, et reeglid on reeglid ja pole mõtet nende vastu sõdida vaid tuleb vaikselt ära kannatada ja oma asja edasi ajada. Vehkisin natuke kätega, lubasin nõmeduse vastu võidelda ja seda üle kavaldada. Ja lõpuks rahunesin maha, sest ei jaksanud enam sinepit ninas hoida.
Aga nüüd rubriigist "UUDISTOOTED" - minu uueks lemmikuks on Kalevi tume šokolaad greibiga. Vastupandamatu! Asi seegi!
No comments:
Post a Comment