Sain paar päeva tagasi läbi Sofi Oksaneni romaani "Stalini lehmad". Mulle meeldis, nagu meeldis ka eelmisel suvel loetud "Puhastus". Tõsi, mõlemad on karmid ja raputavad ning võib-olla on mõni üksikasi ka veidi liialdatud. Aga stiil on hea, vähemalt mulle see rütm sobib. Mõlemad romaanid panid mind väga mõtlema ning seoseid looma. Sain paarile end painavale küsimusele vastuse. Või vähemalt natuke selgemaks läks pilt. Oksanen kirjutab muuhulgas ka koduigatsusest ja kodust lahkumisest, kuhugi kuulumisest, identiteedist, püsimajäämisest...Et siis: quo vadis, Mari? :)
Aga nüüd üks küsimus neile, kes neid ridu loevad. Minult küsiti hiljuti , mis mulle Eesti juures ei meeldi. Ma olen Eestist alati väga ilusti rääkinud, igatsusepisar silmanurgas. Ja nüüd küsitigi, et kas kõige selle hea ja ilusa kõrval on üldse midagi, mis mulle ei meeldi. Ütlesin viivitamata AGA LOOMULIKULT ning jäin siis vait, sest mitte midagi negatiivset ei tulnudki pähe. Mis teile pähe tuleb? Vastused saata lahtisel postkaardil.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment