21.-25.mai, Engelberg (1000m), Šveits
Siiani minu rännakute kõige lemmikum koht (kui Eesti ja Itaalia välja arvata)! Meil oli uskumatult lahe väike reis! Müttasime mägedes ja pikutasime mäenõlvadel. Ei jõudnud seda ilu ja lihtsust ära imestada. Oleme kõik näost põlenud ja üdini puhast õhku ja headust täis. Need kolm päeva olid kuidagi pikad, heas mõttes. Samamoodi tunnen end alati maal vanaema juures. Maal on oma aeg, mis kulgeb kuidagi teistmoodi, teisi kanaleid pidi. On aega imestada ja imetleda, hingata, armastada. Isegi siis, kui tegemist on palju. Imetlen inimesi, kes on võtnud kätte ja elus kannapöörde teinud, et just niimoodi elada.
Sellel reisil saime tuttavaks Simoni ja Katrinaga. Veel 4 aastat tagasi töötasid nad Londonis advokaatidena. 4 aastat tagasi aga otsustasid, et see pole ikka päris see. Ja nüüd on neil väike külalistemaja (Chalet Espen), kus on just täpselt selline tunne, et oled maal vanaema juures. Hommikul on suure ruudulise linaga kaetud laual hommikusöök, akende ees puna-valge ruudulised kardinad, vanaema on läinud loomi talitama...akna taga kõlisevad lehmakellad...
Ja nüüd "Kööginurgake": täna õpetame, kuidas üllatada reisil olles kaaslasi ahjusooja focacciaga.
Vaja läheb: eelnevalt kodus valmistatud focacciat, fooliumi, sõiduautot (mina kasutasin Ford Fiestat) ning päikest (mina kasutasin Šveitsi mägipäikest, aga selle võib ka asendada Eesti liivaranna- või heinateopäikesega)
Tee nii: 1)paki focaccia fooliumisse ning aseta see auto tagaistmele 2)pargi auto päikese kätte ning jäta sinna seisma vähemalt 6 tunniks. Focaccia on kui ahjust tulnud! Head katsetamist!
No comments:
Post a Comment