Ja kuidas veel! Eriti kalaluud, mis kurku kinni jäävad. Eile õhtul juhtus see tore lugu ka minuga. Proovisin, mis ma proovisin, aga kätte ma teda ei saanud. Mis siis muud, kui kiirabisse sõit. Kalaluu pärast, no tere-tere...aga tuli välja, et polnud seal naerda midagi, sest paljudel juhtudel ei saagi luud muidu kätte, kui peab tegema väikse operatsiooni. Minul aga läks õnneks, sest arstionu tõmbas luu mingite konksudega naks! mõne sekundiga välja. Sellele eelnes muidugi järjekorras seismine, vereõhu mõõtmine ja pulsi kontrollimine. Samuti tehti röntgenipilt, et näha, kus ja kuidas see kurivaim asub.
Arstionu naeratas heatahtlikult ning ütles, et mul vedas napilt, sest oleks võinud palju raskem olukord olla.
"Olge siis edaspidi ettevaatlik", lausus ta, kui ma kergendantult tema kabinetist välja astusin. Koridoris kõlasid kellegi karjed...jaa, igasugu huvitavaid hääli kuuleb hilisõhtul kiirabis./Järjejutt Jätkub/:)
Kurk on veel valus, sest luu tegi ikka päris palju kurja. Aga ärge muretsege - kõik on korras. Täna õhtul sööme suppi ;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment