Keset kaost

Ongi jòudnud kàtte aeg kodinad kaenlasse vòtta ja teele asuda. Kui lastakse.
Nagu paljudes teistes riikides on ka Luxis viimased nàdalad valitsenud kaos. Kui esimene kord suur lumi maha tuli, olid kòik vàga varmad lund koristama ja soola puistama. Kuulutati vàlja eraolukord ja koolid suleti jms. Kui aga selgus, et eraolukord vòib kesta mitu pàeva, ei viitsinud keegi enam ahhetada ja soola puistada, lumekoristamisest rààkimata. Nii ma siis sumpasin kohati pòlvini lumes ja soolalògas. Lumesahadki ei viitsinud enam màssata. Pyhapàeval oli natuke maailmalòpu tunne. Vàljas liikusid vaid vàga vàhesed. Meie aga nautisime Kadri ja Taneliga tàiega:) seapraadi, ahjukartuleid ja kapsaid pugides. enne aga vaatasime ka selle aastase seansi "Love actually"t. Uskumatu, kui mitu korda ma seda vaadata vòin ja ikka tuleb mònes kohas kananahk ihule. Naistekas :)
ok, kirjutaks veel ja vee, aga peame varsti teele asuma. enne seda tuleb aga lilled kasta ;)

Ilusaid pyhi! Ja et ikka kòik jòuaks jòuluks koju ;)
Love,
Mari

Pikkujoulu

Ongi käes viimane töönädal enne suurt puhkust. Meil tuleb veel 3 istungit üle elada.
Peomeeleolu on aga juba kõrgel. Eile käisime sõprade pool "pikkujoulu" peol, kus oli ka päkapikk kingikotiga ning kingituse saamiseks tuli esineda, nagu kord ja kohus. Meie astusime üles Taneli murdes laulukesega "Donna riccia" (maakeeli "Lokkis juustega naine"). Laulu sõnum on, et mehed, ärge te mitte lokkis juustega naist kosige, sest lokkis juustega naised on väga tujukad. Meie etteaste kuulutati kõige meeleolukamaks, minu kartulisalat väga heaks ja minu küpsetetatud mandlikoogid "ricciarelli" üliüliheadeks :):):) Nii et meie pere lipp lehvib võimsalt ja kõrgel ;)

Ilus jõululumi on sulanud, aga neljapäevaks ja reedeks lubatakse siin taas lumesadu. Näis, mis siis saab.
Täna on meil keraamikaklubi hooaja lõpetamise drink. Saan ehk ahjust kätte ka oma viimased üllitised...eelmised läksid veidi nihu, sest läksin glasuuriga alt. Aga see on see algaja asi. Küll ma õpin.
Peatse jällelugemiseni-kirjutamiseni!
Mari

Talverõõmud

Selline on Lux praegu. Selle pildi tegin täna hommikul tööle minnes. Läksin kohe heaga jala, sest kartsin eilse kaose kordumist. Eile oli nimelt nii, et vihmasadu muutus äkki lumetuisuks ja poole tunniga olid kõik Luxi tänavad umbes. Paljudel autodel ja bussidel pole talvekumme. Niimoodi nad siis ukerdasid lumesupis ja tekitasid ummikuid. Lõpuks saadeti välja ka imepisikesed lumesahad, kes natukenegi korda luua püüdsid. Praegust teede olukorda kirjeldab hästi Eestis talvel tihti kõlav lause: teed on soola-lume segused (või peaks see olema üks sõna?). Igatahes tuli eile siin paari tunniga maha 15 cm lund, mis on rohkem kui piisav tõelise kaose tekitamiseks. Vähe sellest, et liiklus häiritud oli - ka telefonivõrgud olid ülekoormatud, sest kõik ummikuis istujad rääkisid telefonidega...Mind aga ei häirinud see kõik sugugi. Kui Tanel kodus ja kõht täis, läksime õue :)

Lumepühad jätkuvad tänagi - koolid on suletud ja meilgi institutsioonides jäävad täna ja homme keeletunnid ära. Juhhuuuuu! Mul oli just homme kavas kauem magada ja kohe kuidagi ei oleks viitsinud 8.30 tundi minna ;)
Nüüd aga lähen koju. Täna juba kaks istungit tõlgitud...Pea on väsinud. Lähen vaatan, kas meie majahoidja on ilusti meie maja ukseesise puhtaks rookinud. Ja ostan rebasele midagi head ;) Täna hommikul olid meie köögi akna all värsked jäljed ja vorstitükk kadunud.

Tali

Ilus talveilm jätkub. Toidame linnukesi ja rebast, kes iga õhtu meie rõdu all käib. Ta juba teab, et D viskab talle ikka aeg-ajalt mõne lihatüki ;) Punane rebane.
Pasteet sai väga hea. Ja sült ka :P Nii et oleme juba mitu päeva pidurooga maitsenud. Aga ega söömisega liialdada saa. Peab enne suuremaid sööminguid natukene paastuma. Ma juba kujutan ette, mis Roomas toimub...:)Menüü sai ju juba septembris koostatud:)

Eelmises kandes kuulutasin, et läheme metsa piknikule. Küpsetasin siis eile piruka ja tegin termosetäie teed (musta teed suhkruga, nagu vanasti ikka klassieksursioonidel ja suusareisidel kombeks oli). Ainult et muutsime veidi programmi - metsas müttamise asemel läksime hoopis uisutama.
Põhja-Luksis asub Beauforti külake, kus on Luksi ainus vabaõhuliuväli. Hirmus tore oli. Jõudsime sinna just siis, kui hakkas hämarduma. Mina olin poolsurnud, sest mul hakkas Põhja-Luksi kurvilistel teedel autos natuke halb. Ma polnud enne midagi ka suurt söönud, nii et olin loid ja uimane. D arvas rõõmsalt, et joome teed ja sööme pirukat, küll siis parem hakkab. Aga mina tahtsin üht tugevat praadi. Suundusime liuvälja pubisse. Kahjuks praadi seal ei olnud, aga friikartuleid ja burgerit sai küll. Mul oli hirmus lihaisu, nii et pidin närima seda kuiva saia, et selle vahelt kotletti ampsata. Niipalju siis isuäratavast piknikust piruka ja musta teega :) Aga vähemalt puhus see kotlett mulle elu sisse.
Uisud alla ja jääle! Mängiti ilusat jõulumuusikat, välibaaris pakuti hõõgveini, sadas ilusat laia jõululund...Mis sa hing veel ihkad! Tõeliselt ilus teine advent!

Jõua armas jõuluaega...

Ja ongi jõudnud kätte advendiaeg. Luxis tähendab see ka seda, et on "Rippuvate jõuluvanade" aeg - vaata juuresolevat pilti (tegelikult on meil kombeks ka kutsuda neid olevusi natuke karmimalt "poodud jõuluvanadeks"...no on ju, mis siin salata. Ise on süüdi, et nad sellise kaunistuse välja mõtlesid). Vaesed jõuluvanad ripuvad niimoodi poole jaanuarini. Aga see selleks.
Advendiajaga saabus ka tõeline talveilm, mida pole siinmail nii vara küll nähtud. Kohev lumi on juba paar päeva maas olnud ja seda sajab muudkui juurde. Eesti lumerekordite vastu küll ei saa, aga need paar sentimeetritki on meil siin paraja kaose tekitanud. D pani õnneks talvekummid juba enne lume tulekut alla - seda tänu oma Eesti naise ettenägelikkusele ;)
Külma ilma üle kurdab D aga küll. Kurdab, et ikka liiga külm on, käed külmetavad. Küsimusele, kas ta kindaid kannab, oli vaikne vastus "ei"...Ei tule nagu selle peale, et tegelikult oleks enesetunne natukene parem, kui võtaks kasutusele mütsi ja labakud.
Kui nädalavahetusel ka veel ilus ilm on, siis läheme metsa piknikule. Keedame priimusel teed ja kuulame vaikust...

Täna aga hakkame Janaga jälle pasteeti tegema:) Käisin juba hommikul poes ja tõin kogu vajaliku kraami tööle meie osakonna kööginurga külmkappi - pool kilo veisemaksa ja 300 g läbikasvanud sealiha. Seal ta nüüd laiutab ja pakub kindlasti mõtlemisainet neile, kes külmkapi ust paotavad.
Vahel mõtlen, et huvitav, mida kassapidajad oma klientide kraami nähes mõtlevad. Näiteks" MIDA KURADIT see tüüp kokku ostab!" Või "Issand, mida ta selle poole kilo maksaga teeb! Ise nii väike..." :) Või "No sina nüüd küll nii palju saia osta ei tohiks. vaata, kui paks sa oled!"
Eile ladusin muu kraami hulgas kassalindile ka pool kilo sügavkülmutatud kaheksajala kombitsaid, paari seajalgu ja tugeva seakoodi. Hea, et maksa eile ei ostnud...:) Aga küllap on kassapidajad sellega harjunud. Kuule, nülitud jänesepea või veiseajud on veel veidram kaup! Ja seda kõike ka Auchanis leidub.
Annan siis teada, kuidas pasteet õnnestus.
Lähen nüüd korraks õue, sest üle hulga aja paistab nii ilus päike, et tuleb kähku nina välja pista. Kes teab, millal jälle sellist asja näeb.

Ilusat advendiaega!
Ikka ja alati teie Mari