Kollane

Nàed siis - jàlle pole tykk aega kirjutanud...sest polnud midagi tarka kirjutada. Nyyd aga on natuke pòhjust, sest eile sooritasin oma esimese karate eksami ja sain kollase vòò :) Olen endaga tàitsa rahul, kuigi alati saaks rohkem ja sitius, altius, fortius...Nyyd siis on uus siht silme ees - oranz, oranz, oranz...

Màrkamatult on kàtte jòudnud advendiaeg. Linn on piduehteis ja kesklinnas pysti traditsiooniline jòuluturg. Kuigi Tallinna omale jààb see kòvasti alla. Aga hàda pàrast kàib kah. Kàisin juba seal teed joomas ja vorsti sòòmas ;) Nii et selleks aastaks siis on sellega korras.
Olen juba kaks korda piparkoogi taigent teinud ja piparkooke kypsetanud. Vàga head said seekord, mònusalt kròbedad ja ilma igasuguste e-deta.
Kui eelmisel aastal valitses Luxis samal ajal kaos ja linn "uppus" lumme, siis sel aastal on ysna soe, tuuline ja vihmane. Praegugi ulub akna taga vinge tuul. Aga mis ma seda tyhja ilmajuttu siin ikka veeretan. Unemati trygis ka juba tuppa, lasen tal siis toimetada.
PROOVIN PROOVIN PROOVIN enam mitte nii pikka vahet blogimises sisse jàtta...

Uue hooga

Tuhat vabandust pea 3-kuuse vaikuse pàrast! Suvi ja segased ajad panid mòtlema kòigele peale blogi. Nyyd on aga taas kàes pimedad sygisòhtud ning on aega end kerra tòmmata ja lugeda-kirjutada.

Tòòaasta algas tàistuuridel. Eelmisel nàdalal oli ka Eesti Euroopa Kohtus òigust taga nòudmas. Teemaks oli Soome elama asunud pensionàri pensioniòigused. Ning jàrgmisel nàdalal on jàlle Eesti platsis, seekord CO2 saastekvootide jaotamise asjus. Igav meil siin igatahes ei hakka. Hoiame aga Eesti lippu kòrgel! Ja kui kellelgi peaks veel tekkima kysimus, et mida paganat see Mari-Liis seal euromulli sees teeb, siis vastus on: hoian Eesti lippu kòrgel ja annan oma vàikse panuse eesti huvide kaitsmisse. Vot nii.
Tànaseks lòpetan, aitab esimese korra kohta aga kyll :) Pàeva uudis on aga jàrgmine: Jakob Hurt on elus! Ta esines eile òhtul Itaalia televisioonis ning analyysis praegust majanduslikku olukorda Euroopa Liidus.

Pidu peetud ;)

Sünnipäevapidu saigi peetud! Oli ütlemata ilus päev. Seda ilusam, et tööd ka ei pidanud tegema. Nii oligi terve päev minu enda päralt. Sellist luksust pole ammu olnud ;) Õhtul aga täitus meie väike kodu jälle heade sõprade ja sooja suminaga. Palusin jàlle kingitusi mitte tuua ning selle asemel tuua midagi sòògi-joogipoolist. Kylalised vòtsid seda ylesannet vàga tòsiselt ja nii oligi laud lookas. Minu suureks yllatuseks aga ei jàànudki metsikult palju kraami jàrgi. Nii et peo vòib igati kordalàinuks lugeda! Pikemad kommentaarid on asjatud - meelolu on nàha juuresolevatelt piltidelt;) Pean ennast vàga ònnelikuks ja rikkaks inimeseks, sest headust ja armastust kiirgas eile nii siin Luxis kui ka armsatelt inimestelt Eestis. Aitàh, et olemas olete!
Teie Mari

Luksi eestlaste jaan

Ei jää ka Luksis jaanipidu pidamata. Seekord toimus see 19. juunil. Väga meeleolukas pidu oli! Oli elav eesti muusika, grill, A.le Coq´i õlu, lõke, teatevõistlused, piduliste kaasatoodud kooke jne. Ilm oli ka igati eesti jaanile kohane - vahelduv vihm selginemistega. Kahju ainult, et see seekord pühapäeval toimus. Oleks tahtnud hilise tunnini lõkkesse vahtida, jalga keerutada ja laulda. Aga ilmselt ei olnud see meie piduplats muul ajal vaba. Aga pole hullu - sai pidutsetud küll.
(Preagu on tantsupeo DVD peal koht, kus lätlased tantsivad ja sõudmise liigutusi imiteerivad...hm, peab ilmselt teleri kinni panema, sest muidu ei saagi enam muid asju täna teha).
Ilusat kuiva jaani kallitele kodustele! Palju jaaniusse ja sõnajalaõisi! Olen mõttes ja hinges teiega!
Mari

Head Jaani!

Ilusat jaanilaupäeva! Meil on ka täna vaba päev:) Kuigi mitte jaanipeo puhul, vaid hoopis meie armastatud Suurhertsog Henri sünnipäeva puhul. Tegelikult on ta sünnipäev 16. aprillil, aga pidu peetakse soojemal ajal, et rahvas saaks välja pidustema tulla. Igati tore ja eestlastele meelepärane lahendus.
Igal aastal 22. juunil toimub Luksemurgi linnas suur rahvapidu. Tänavatel toimuvad kontserdid, avatud on tänavabaarid ja -kohvikud. Umbes 9 ajal õhtul väljub oma lossist hertsog pere ja saatjaskonnaga ning võtab istet lossi kõrval asuval Guillaume´i platsil, linnavalitsuse trepil asuval poodiumil. Seejärel marsib tema eest läbi uhke rongkäik, kus on esindatud kõik tema alamad - koolid, skaudid ja gaidid, pensionäride ühendused, priitahtlikud pritsimehed, põllumehed (hertsogile käis muuhulgas au andmas ka üks traktor ja üks piimaauto)jne jne. Kõigil käes põlevad tõrvikud. Nuputasime, kuidas saaks ka järgmisel aastal sinna rongkäiku...
Pidu tipneb alati suurejoonelise ilutulestikuga muusika saatel. See paisatakse õhku veidi enne keskööd Adolphe´i sillalt. Täitsa tore oli ka seekord. Jõime oma praeguse koduriigi ja hertsogi terviseks Luksi vahuveini ja sõime pannkooke nutellaga :P Tähistatud!

Mina vaatan jaanilaupäeva puhul jälle eelmise tantsupeo DVDd...:) Peab ju natuke pidutuju sisse saama. Mul tuleb alati pisar silma, eriti selle esimese loo ajal, kus moodustatakse algumeri ja kus sellest pärast Eestimaa kerkib. Jah, midagi pole teha, on asju, mis silmakraanid lahti krutivad, isegi kui ise ei taha:) Leiva panin ka just kerkima, et siis natuke patrioodi tunne peale tuleks:) Vot sellised kombed meil siin jaanikuul. Üleval vasakpoolsel pildil Suurhertsog oma kaasaga. Elagu, elagu, elagu!

Heeringavõileib

Jõudsin kenasti 7. juuni hilisõhtul Luxi tagasi. Reis sujus hästi ja rahulikult. Ma armastan Tallinna lennujaama! Pisike, armas, rahulik, soe. Tol juunikuisel teisipäeva õhtul oli seal väga vähe rahvast. Arusaadav - suvel on üks õige eestlane ikka kodus ja naudib valgeid öid, mitte ei kima mööda maailma ringi. Suvel on tõepoolest Eestimaa maailma ilusaim paik. Muul ajal ka...aga seda teavad ainult eestlased ise ;) Vaatasin mugaval diivanil istudes ETVst seriaali "Väike maja preerias" ning ootasin oma lendu.
Lend algas. Oli erakordselt kena ja selge lennuilm, nii et sain lennukiaknast imetleda Pakri saari, Laulasmaad, Paldiskit, Osmussaart, Hiiumaad, metsi ja turbarabasid ja pärastlõunapäikeses kuldseks muutunud merd. Keilat nägin ka ja fikseerisin enam-vähem ära meie maja. Lehva-lehva! Tulen varsti jälle!
Kui hakati pakkuma kerget suupistet, olid turistiklassi reisijad tõsise valiku ees - võileib pesto või heeringaga. Ma armastan heeringat, aga mitte sepikukukli vahel. Minu valik langes niisiis pestole, mida ma küll kukli vahelt tuvastada ei suutnud, aga muidu oli täitsa tore paprikaviiludega suupiste. Kui minu taga istuvale härrale tutvustati valikut nõnda: "sandwich with pesto or with fish" ja too "fish"i kasuks otsustas, muigasin endamisi. Olen kindel, et härra ootas kukli vahel lõhe või tuunikala...ma ei tea, kas ta sõi oma kalavõileva ära või mitte. Igatahes minu kõrval istuv belglane andis oma heeringakukli pärast väikest ampsu tagasi...See kuulub rubriiki "tõlkes kaduma läinud" :)

Brüsselisse jõudnud, istusin ilusti rongile ja reisi viimane osa möödus meeleolukalt Vahur Afanasjevi "Minu Brüssel" seltsis. Mõnus lugemine, mis pakkus palju äratundmisrõõmu.

Luksis on ilm Eesti leitsakuga võrreldes praegu jahe ja pilvine. Hm. Ja sirelid ja kastanid õitsesid siin juba poolteist kuud tagasi ära. Nii et silmailu hetkel napib. Pole ka võrkkiike õunapuu all ja Tiidu tehtud maailma parimat šašlõkki, merd ega marjametsi...Ainus hea asi Luksi suve juures on see, et siin pole kurje sääski. See on tegelikult täitsa tore, et ei pea õues olles koguaeg paaniliselt vehkima. Asi seegi :)

Soojendage juuli keskpaigaks merevesi üles ja hoidke valgetel öödel sabast kinni - ma olen varsti tagasi;) Ooda ma tule!

Tubli

Olen kenasti karatelaagrist tagasi - elus, terve (tuvastasin ainult ühe imetillukese sinika) ja mitu korda tugevam ja targem ;) Meid võeti väga soojalt vastu ning meie valged vööd tekistasid vanades kalades pigem heasoovlikkust ja heldimust. Kuid mingeid hinnaalandusi siiski ei tehtud - karm ala nõuab karme tegijaid. Tegime kaasa kõik neli treeningsessiooni ning võitlesime vapralt roheliste vöödega. Õppisime selgeks ka järgmise taseme kata ning proovisime seda ka praktilistes võitlusolukordades (bunkai), tõrjudes vaenlast nii vasakult kui paremalt :)
Sain ka kenasti oma esimese laagri ristsed - laupäeva õhtul lasi üks vana kala oma oskused käiku ning lajatas pikali suure õlleklaasi, mis minu peale tühjaks voolas...kogemata.

Ülaloleval pildil on need tublid meie Luksi klubi liikmed, kes Hasseltis treenimas käisid. Pildil on ka laagri 4 treenerit. Püüdke ära arvata, kes (usun, et seda on hoiakust ja silmavaatest näha:))

Nüüd aga teisel meeldival teemal. Nimelt tulen homme koju valgeid öid nautima. Hing juubeldab! Kohtumiseni õige pea! Kui mitte nüüd juunis, siis juulis-augustis.

Ametlikult ohtlik :)

Tere üle hulga aja! Suur suvi ei ole lasknud arvuti taga istuda...nagu ikka:) Aga nüüd siis siiski paar sõna Vikerraadiosse minu tegemistest.
Tänase sissekande pealkiri tuleb sellest, et asun homme Belgiasse oma elu esimese karatelaagri poole teele. Mul on küll veel väga valge vöö, aga see-eest on taskus karatelitsents, nii et olen ametlikult ohtlik (hetkel veel küll ainult iseendale :)) Näis-näis, kui sinisena ma sealt naasen...Aga sellest siis lähemalt pyhapäeva õhtul.

Vahepeal on toimunud palju põnevat. Aprilli lõpus tiirutasime 2 nädalat Itaalia saapasääre peal. Läbi said käidud Napoli, Sorrento, Positano, Capri saar ja Pompei. Ka Vesuuvi kraater sai oma silmaga üle kaetud (vaata udukogu pildil). Veendusin selles, et Napolis ON maailma parim kohv. Ja Sorrentos ON maailma parimad sidrunid...

Selle kõige seedimiseks ja tasakaalustamiseks tuli mai algul ette võtta väike reis Ühendkunigriiki, Canterburysse. Tegelikult oli see Kadri ja Mari kudumislaager...Aga sellest juba lähemalt õige varsti.
Ühesõnaga - tiirlen ja pöörlen ja vahel ei saa ise ka aru, kas on maailm all ja Mari peal või vastupidi. Natuke vist kõike, vahelduva eduga, et igavaks ei läheks;)

Nüüda aga poen põhku, sest eest ootab teguderohke nädalavahetus. Kuid luban, et annan taas endast märku niipea, kui laagrist tagasi olen.

Rahvussport

Eesti hetkel populaarseimal rahvusspordil - kodus leiva kypsetamisel - on ka Luksis ohtralt harrastajaid. Selles võis veenduda eile, kui yhte kööki kogunes seltskond, et nippe ja kogemusi vahetada. Ühest kyljest võib ju seda pidada nyyd juba pisut tyytuks muutuvaks rahvusromantikaks. Teisest kyljest aga on see igati tänuväärne tegevus kohas, kus poodides on kymneid meetreid pikad riiulid täis saia (hea on, kui kusagilt "öko" riiuli alumiselt realt yksiku saksa täisteraleiva pakikese leiad). Nii et MUST LEIB EUROOPASSE! Ja mis siin salata - kypsetan seda aeg-ajalt minagi. Sest kust sa hing seda siin ikka mujalt väga saad. Vahel aitab hädast välja vana hea soomlaste Reissumies. Seda on Scanshopis ja Partei poes. Partei pood on Euroopa Parlamendi hoones (maa all) asuv pood, kuhu pääsevad sisse ainult Partei liikmed (ehk siis euroametnikud). Sealt leiab igasugu kraami erinevatest liikmesriikidest. Kohukesi ja Põltsamaa sinepit aga pole mõtet sealt otsida, sest Eesti asju Partei poes pole...:(
Selle nukra tõdemusega praegu lõpetan.

Juna linnukesed

Yllatus-yllatus: olen nyyd talvenuest àrganud ja pyyan uuesti blogimisega jàrje peale saada:)
(pildil olevad kilpkonnad elavad Colmar-Bergi pargis ja naudivad juba tàiel rinnal kevadet. Piltidel klikkides avaneb pilt suuremana)

Praegu on igati sobilik hetk uue blogi-hooaja avamiseks, sest suur kevad on kàes (no tegelikult isegi peaaegu varasuvi)! Luxis on loodus Eestist oma poolteist kuud ees ja praegu òitsevad meil toomingad ja kohe-kohe làhevad lahti ka sirelid. Viljapuud on tàies ehtes ja linnud lòòritavad hommikust òhtuni.
Avasime mòòdunud laupàeval ròdu-hooaja - see tàhendab, et nyydsest vòib ròdul syya;))Noh, tàna kyll ei vòi, sest làks jàlle kylmaks...Aga pòhimòtteliselt hooaeg on avatud. Ka rohenàpu kevad/suvi algas mòned pàevad tagasi - kylvasin tilli, peterselli, basiilikut, rukolat ja rukkilille ja ootan nyyd, millal nad suvatsevad nina mullast vàlja pista. Proovin kasvatada ka rabarberit:) Praegu tundub, et làheb hàsti ja uusi vòrseid muudkui tuleb. Nii et varsti saab kooki vòi kisselli:P
Esimene pàike on ka juba vòetud :) Pyhapàeval tegime tiiru piirkonnas nimega Colmar-Berg. See on vàga tàhtis koht, sest seal elab meie armastatud suurhertsog oma tagasihoidlikus lossis.
Nii et kui olete jòudnud Miljoni màngu finaali ja vòidukysimus on: Kus elab maailma ainus suurhertsog? Siis vastus on: Colmar-Berg, Luxembourg. (ja 50 % vòidutulust tuleb mulle).

Praeguseks lòpetan, sest muidu ei jàà midagi teisteks pàevadeks pajatada ja jààb jàlle suur paus sisse:)
Ilusat kevadet!

:)

Minu blogisse on pikk auk jàànud...Aga ega sest pole midagi hullu, mina olen ikka mina:)
Olengi tagasi Luxis. Lund ei ole. Aga kylm on ikkagi. Kòik kàivad nohuste ninadega ringi, mina kaasaarvatud. Loodan, et seda ravivad ja ennetavad edaspidi minu Keila kirjaga kàpikud, mille eile valmis sain.
Eile oligi tegelikult vàga tàhtis pàev, sest ma logelesin! Ma ju ei oska seda tavaliselt vàga hàsti. Eile aga oli mul nigel olla ja nii ma siis màssisin end teki sisse ja vaatasin eelmise tantsupeo DVD otsast lòpuni làbi (ja poetasin muidugi paar pisarat, suurest meeleliigutusest), kudusin vamis kàpikud ja tegin kylmkapis leiduvatest ja realiseerimist ootavatest ainetest suure koogi (ricotta-mascarpone-òuna-mandlipuru).
Nii, aga praeguseks lòpetan ja joon yhe hea tassi teed. àrge kylmetage!