Luksi eestlaste jaan

Ei jää ka Luksis jaanipidu pidamata. Seekord toimus see 19. juunil. Väga meeleolukas pidu oli! Oli elav eesti muusika, grill, A.le Coq´i õlu, lõke, teatevõistlused, piduliste kaasatoodud kooke jne. Ilm oli ka igati eesti jaanile kohane - vahelduv vihm selginemistega. Kahju ainult, et see seekord pühapäeval toimus. Oleks tahtnud hilise tunnini lõkkesse vahtida, jalga keerutada ja laulda. Aga ilmselt ei olnud see meie piduplats muul ajal vaba. Aga pole hullu - sai pidutsetud küll.
(Preagu on tantsupeo DVD peal koht, kus lätlased tantsivad ja sõudmise liigutusi imiteerivad...hm, peab ilmselt teleri kinni panema, sest muidu ei saagi enam muid asju täna teha).
Ilusat kuiva jaani kallitele kodustele! Palju jaaniusse ja sõnajalaõisi! Olen mõttes ja hinges teiega!
Mari

Head Jaani!

Ilusat jaanilaupäeva! Meil on ka täna vaba päev:) Kuigi mitte jaanipeo puhul, vaid hoopis meie armastatud Suurhertsog Henri sünnipäeva puhul. Tegelikult on ta sünnipäev 16. aprillil, aga pidu peetakse soojemal ajal, et rahvas saaks välja pidustema tulla. Igati tore ja eestlastele meelepärane lahendus.
Igal aastal 22. juunil toimub Luksemurgi linnas suur rahvapidu. Tänavatel toimuvad kontserdid, avatud on tänavabaarid ja -kohvikud. Umbes 9 ajal õhtul väljub oma lossist hertsog pere ja saatjaskonnaga ning võtab istet lossi kõrval asuval Guillaume´i platsil, linnavalitsuse trepil asuval poodiumil. Seejärel marsib tema eest läbi uhke rongkäik, kus on esindatud kõik tema alamad - koolid, skaudid ja gaidid, pensionäride ühendused, priitahtlikud pritsimehed, põllumehed (hertsogile käis muuhulgas au andmas ka üks traktor ja üks piimaauto)jne jne. Kõigil käes põlevad tõrvikud. Nuputasime, kuidas saaks ka järgmisel aastal sinna rongkäiku...
Pidu tipneb alati suurejoonelise ilutulestikuga muusika saatel. See paisatakse õhku veidi enne keskööd Adolphe´i sillalt. Täitsa tore oli ka seekord. Jõime oma praeguse koduriigi ja hertsogi terviseks Luksi vahuveini ja sõime pannkooke nutellaga :P Tähistatud!

Mina vaatan jaanilaupäeva puhul jälle eelmise tantsupeo DVDd...:) Peab ju natuke pidutuju sisse saama. Mul tuleb alati pisar silma, eriti selle esimese loo ajal, kus moodustatakse algumeri ja kus sellest pärast Eestimaa kerkib. Jah, midagi pole teha, on asju, mis silmakraanid lahti krutivad, isegi kui ise ei taha:) Leiva panin ka just kerkima, et siis natuke patrioodi tunne peale tuleks:) Vot sellised kombed meil siin jaanikuul. Üleval vasakpoolsel pildil Suurhertsog oma kaasaga. Elagu, elagu, elagu!

Heeringavõileib

Jõudsin kenasti 7. juuni hilisõhtul Luxi tagasi. Reis sujus hästi ja rahulikult. Ma armastan Tallinna lennujaama! Pisike, armas, rahulik, soe. Tol juunikuisel teisipäeva õhtul oli seal väga vähe rahvast. Arusaadav - suvel on üks õige eestlane ikka kodus ja naudib valgeid öid, mitte ei kima mööda maailma ringi. Suvel on tõepoolest Eestimaa maailma ilusaim paik. Muul ajal ka...aga seda teavad ainult eestlased ise ;) Vaatasin mugaval diivanil istudes ETVst seriaali "Väike maja preerias" ning ootasin oma lendu.
Lend algas. Oli erakordselt kena ja selge lennuilm, nii et sain lennukiaknast imetleda Pakri saari, Laulasmaad, Paldiskit, Osmussaart, Hiiumaad, metsi ja turbarabasid ja pärastlõunapäikeses kuldseks muutunud merd. Keilat nägin ka ja fikseerisin enam-vähem ära meie maja. Lehva-lehva! Tulen varsti jälle!
Kui hakati pakkuma kerget suupistet, olid turistiklassi reisijad tõsise valiku ees - võileib pesto või heeringaga. Ma armastan heeringat, aga mitte sepikukukli vahel. Minu valik langes niisiis pestole, mida ma küll kukli vahelt tuvastada ei suutnud, aga muidu oli täitsa tore paprikaviiludega suupiste. Kui minu taga istuvale härrale tutvustati valikut nõnda: "sandwich with pesto or with fish" ja too "fish"i kasuks otsustas, muigasin endamisi. Olen kindel, et härra ootas kukli vahel lõhe või tuunikala...ma ei tea, kas ta sõi oma kalavõileva ära või mitte. Igatahes minu kõrval istuv belglane andis oma heeringakukli pärast väikest ampsu tagasi...See kuulub rubriiki "tõlkes kaduma läinud" :)

Brüsselisse jõudnud, istusin ilusti rongile ja reisi viimane osa möödus meeleolukalt Vahur Afanasjevi "Minu Brüssel" seltsis. Mõnus lugemine, mis pakkus palju äratundmisrõõmu.

Luksis on ilm Eesti leitsakuga võrreldes praegu jahe ja pilvine. Hm. Ja sirelid ja kastanid õitsesid siin juba poolteist kuud tagasi ära. Nii et silmailu hetkel napib. Pole ka võrkkiike õunapuu all ja Tiidu tehtud maailma parimat šašlõkki, merd ega marjametsi...Ainus hea asi Luksi suve juures on see, et siin pole kurje sääski. See on tegelikult täitsa tore, et ei pea õues olles koguaeg paaniliselt vehkima. Asi seegi :)

Soojendage juuli keskpaigaks merevesi üles ja hoidke valgetel öödel sabast kinni - ma olen varsti tagasi;) Ooda ma tule!