Heeringavõileib

Jõudsin kenasti 7. juuni hilisõhtul Luxi tagasi. Reis sujus hästi ja rahulikult. Ma armastan Tallinna lennujaama! Pisike, armas, rahulik, soe. Tol juunikuisel teisipäeva õhtul oli seal väga vähe rahvast. Arusaadav - suvel on üks õige eestlane ikka kodus ja naudib valgeid öid, mitte ei kima mööda maailma ringi. Suvel on tõepoolest Eestimaa maailma ilusaim paik. Muul ajal ka...aga seda teavad ainult eestlased ise ;) Vaatasin mugaval diivanil istudes ETVst seriaali "Väike maja preerias" ning ootasin oma lendu.
Lend algas. Oli erakordselt kena ja selge lennuilm, nii et sain lennukiaknast imetleda Pakri saari, Laulasmaad, Paldiskit, Osmussaart, Hiiumaad, metsi ja turbarabasid ja pärastlõunapäikeses kuldseks muutunud merd. Keilat nägin ka ja fikseerisin enam-vähem ära meie maja. Lehva-lehva! Tulen varsti jälle!
Kui hakati pakkuma kerget suupistet, olid turistiklassi reisijad tõsise valiku ees - võileib pesto või heeringaga. Ma armastan heeringat, aga mitte sepikukukli vahel. Minu valik langes niisiis pestole, mida ma küll kukli vahelt tuvastada ei suutnud, aga muidu oli täitsa tore paprikaviiludega suupiste. Kui minu taga istuvale härrale tutvustati valikut nõnda: "sandwich with pesto or with fish" ja too "fish"i kasuks otsustas, muigasin endamisi. Olen kindel, et härra ootas kukli vahel lõhe või tuunikala...ma ei tea, kas ta sõi oma kalavõileva ära või mitte. Igatahes minu kõrval istuv belglane andis oma heeringakukli pärast väikest ampsu tagasi...See kuulub rubriiki "tõlkes kaduma läinud" :)

Brüsselisse jõudnud, istusin ilusti rongile ja reisi viimane osa möödus meeleolukalt Vahur Afanasjevi "Minu Brüssel" seltsis. Mõnus lugemine, mis pakkus palju äratundmisrõõmu.

Luksis on ilm Eesti leitsakuga võrreldes praegu jahe ja pilvine. Hm. Ja sirelid ja kastanid õitsesid siin juba poolteist kuud tagasi ära. Nii et silmailu hetkel napib. Pole ka võrkkiike õunapuu all ja Tiidu tehtud maailma parimat šašlõkki, merd ega marjametsi...Ainus hea asi Luksi suve juures on see, et siin pole kurje sääski. See on tegelikult täitsa tore, et ei pea õues olles koguaeg paaniliselt vehkima. Asi seegi :)

Soojendage juuli keskpaigaks merevesi üles ja hoidke valgetel öödel sabast kinni - ma olen varsti tagasi;) Ooda ma tule!